Elupaigatüüpidest esinevad Osmussaarel rannikulõukad, esmased rannavallid, püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, kadastikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, alvarid, sinihelmikakooslused, liigirikkad madalsood ja vanad laialehised metsad.

Kaitsealused taimed

Haruldasi ja kaitsealuseid taimi kasvab Osmussaarel rohkesti. Lisaks II kategooriasse kuuluvale taani merisalatile kasvab siin 16 liiki käpalisi (Eestis on üldse 36 liiki), kes kõik on kaitse all, hoolimata sellest kui haruldased nad on. Kaitse all olevatest taimedest kaks on liblikõieliste sugukonnast – veripunane koldrohi jumestab loopealseid suurte erkpunaste laikudena, kollaste õitega karvast lipphernest kohtab saarel harva.

Omamoodi kaitsealune oli 1990ndate lõpuni kogu Osmussaare loodus – põllupidamise lakkamisega jäid kuivendamata saare soolapid, puutumata on siinsed niisked käpalisterikkad niidud. Looalade üliõhukesel huumusekihil kasvavat taimestikku ei kahjustanud liigne karjatamine ega tallamine. Mõõduka karjatamise taastamine aga mõjub kindlasti soodsalt saare liigilisele ja maastikulisele mitmekesisusele, takistades liigset kadakakasvu ja pilliroostumist ning vältides seeläbi kasvukohtade kadu.

Militaarsete ehitiste jäänused on osutunud väärt elupaikadeks paljudele taimeliikidele, eriti hästi nunnevad end varemetes sõnajalgtaimed. Suurtükitorni nr 2 seest raudkonstruktsioonidelt, mürsukestadelt ja lõhkemata mürskudelt leiti 1993. aastal 11 liiki soontaimi. 1998. aastal leiti sealt juba 27 liiki. Taimede kasvu võimaldab horisontaalsetele pindadele aja jooksul kogunenud kõdu- ja mullakiht, kuigi näitek kivi-imar kasvas edukalt hoopis 3-4 cm paksusel roostepurukihil.

Rannaniidud

Merevee vahetu mõju piirkonda jääval rannaniidu osal domineerib harilik orashein, ilmet annavad põldohakas, harilik palderjan, aaskaerand ja paiseleht, kohati ka pilliroog ning kahkjaspunane sõrmkäpp ja suur takjas. Veepiirist kaugemal on enam levinud kõrrelised lubikas ja sinihelmikas, sageli kohtab ka pisikesi käpalisi soohiilakat ja harilikku muguljuurt.

Lingid:

Eesti eFloora – taimede välimääraja