Osmussaarest kirdesse jääva mereala põhjas asub Eesti teadaolevaist suurim, kuni 20 km läbimõõduga meteoriidikraater. 15-25 m sügavusel paljanduvad kolm ringahelikku. Neugrund on maailma vanadest kui ka merepõhjas asuvatest meteoriidikraatritest kõige paremini säilinud ja selle paljanduvad struktuurid asuvad ka tavasukeldujale kättesaadavas sügavuses. Osmussaare ümbruses on Eesti seismiselt aktiivseim piirkond, nii saart kui ka ümbritsevat merepõhja on aegade jooksul vorminud mitmed tugevad maavärinad. Ilmselt on see seotud piki Osmussaare kirderannikut loode-kagusuunaliselt kulgeva sirgjoonelise tektoonilise süvarikkega (nn Osmussaare vall).

Neugrundi madaliku tekkimise seostasid esmakordselt meteoriidiplahvatusega K. Suuroja ja T. Saadre (1995). Kraatri meteoriitne päritolu leidis lõplikku kinnitust 1998. aastal. Umbkaudu 20 km läbimõõduga struktuuri keskel on kolmest – 6, 9 ja 12 km läbimõõduga – ringahelikust ümbritsetud 5 km läbimõõduga süvik, st see päris kraater. Süvik, mille kohal kõrgub lubjakivikatteline Neugrundi klindisaar, on täidetud plahvatuse käigus ja hilisemal ajal moodustunud kivimitega. Kraatri tekkitanud meteoriidiplahavatus toimus umbes 535 milj. aastat tagasi. Kraater mattus pärast tekkimist kiiresti setete alla ja avanes uuesti alles umbes miljon aasta eest, kui Balti klindi astanguid kujundanud kulutus mattunud kraatri struktuurideni jõudis. Ringahelikud koosnevad enamjaolt kristalse aluskorra purustatud kivimitest. Lääne-Eestis on rohkesti neugrundi-bretsast (kivim, mis tekkinud Neugrundi meteoriidiplahavtusel kristalse aluskorra moondekivimitest) rändkive. Senini peeti neist suurimaks Sandgrundi madalal olevat enam kui 1000 m3 mahuga Toodrikivi, kuid nüüd on leitud Osmussaare süviku põhjast üle 10 000 m3 mahuga rändrahne. Rohkelt on neugrund-bretsa rahne Osmussaare kesk- ja lõunaosas. Tuntumad neist on Osmussaare Kaksikud saare edelaosas ja Skarvan saare edela-ranniku lähedal madalmeres.

Lingid:

Eesti Geoloogiakeskuse artikkel Neugrundi Meteoriidikraatrist.